Udulinna 2

algul ma olin kindel, et näen viirastust. eriti udusel pilgul tekiservast piiludes nägin Mikku, kes hoolimata varasest hommikutunnist tatsas totter naeratus näol toauksest sisse kastitäie kihisevate tablettidega.

naaberuulitsa poes istund letis Apu lellepoja tädimehe käli. seirand eriti uskumatul pilgul Mikku, kes joonelt õlleletini jalutas ja sealt pappkastitäide pindilisi purke kassalindile tõstis. küsind murjam viisakalt, et "anything else?" Mikk tänanud tarmuka meeldetuletuse eest ja tõstnud kasti peale veel ühe 6-paki. ettevaatus pole kunagi liiast!

otelli promodes lahkelt väljareklaamitud continental breakfast koosnes saiast, mida sai krõbestusmasinasse toppida, saapaviksi meenutavast džemmist ja munadest. neid olid Apu suured ja väikesed sugulased keetnud aukartustäratava hunniku. sealsed mahlaklaasid olid aga väiksemad kui meil kehviku viinapitski. seest kuivaks pragunenud maarjamaa meeste korrapäraseks niisutamiseks tõstsime teenindava personali hukkamõistvate pilkude saatel mahlakannu enda lauda. Mikk kuhjas taldrikule terve tornijagu keedumune ning teatas, et rõhuva koduigatsustunde leevendamiseks tegi endale portatiivse munamäe.

Wembly tervitas meid varasel pärastlõunal oma täielikus hiilguses. tagasihoidlikult väljendades - on ikka ilmatuilus. minge vaadake, kes ei usu. kohalik a'lecoqi areena tolle kolosseumiga võrreldes on ikka köömes karu p..ses.

Dima tuli tabavale metafoorile: arvestades, et olime kaheksakesi vanal heal Inglismaal, võib meid tinglikult nimetada ka klassikaliseks kaheksapaadiks. Kabu lisandudes sai meist juba roolijaga kaheksane :)

mäng ise erilisi rõõmujudinaid ei toonud. küll said paartuhat lähikonnas istuvat eestlast-inglast kõhutäie naerda, kui Mulk käsipasunaga kõrvaltribüünil mängiva puhkpilliorkestri lakoonilist viisikest järgi aimas. et see tema esituses kõlas samajube hädiselt ja värisevalt, kui siniste mäng platsil, oli naeru küllaga.

mängu ilusaim värav, tänu taevale, sündis siiski kaasmaalase esituses. Rähna Taavi toksis peaga palli ikka sedavõrd osavalt, et Mart Poomigi sügavalt lohku tõmbas, ning pall oma väravasse potsatas!

tagasiteel rongis jätkus arutelu, et ju Taavi ka uue lepingu saab. ja mitte eraldi kuskile klubisse, vaid lihtsalt Wemblyle. seisabki seal, kus ta ikka seisab, ja mängib. mängu alul loositakse pall ja Rähn ning häda noile, kes vankumatu kaasavarana üheks mängijaks Taavi saavad.

ja kui Pohlak mängulõpus Rähni Wembly staadioni püsimängijaks maha müüs, küsiti talt loomulikult, mis palgaks soovid. mehed vastasid kooris: "4 tekki, 7 patja, siidisukad, samovar, võid ja mune, toorest pekki, lauakell ja vildipaar!" just sedasi üürgas kakofooniline meeskoor staadionilt linna suunduvas metroos. et kahe vaguni vaheline aken oli lahti, märkasin, kuda esimese vaguni kaugemast otsast üks vanahärra end püsti ajas ja meieni jalutas. pistis oma peanupu vagunitevahelistest akendest läbi ning esitas nagu läbi kassaluugi õigustatud küsimuse: "mehed! missuksed te siis veel olete, kui te kunagi võitma peaksite???"

linnas läksime kuskile india-taitüüpi sööklasse. kelneripoiss oli sügavas hämmingus, kui lauda tellimust võtma tulles, avastas eest tegelaskonna, kel söögipulgad tolknesid teine teises suunurgas. Dima selgitus, et eestlased on mererahvas ning me oleme kõik viigerhülge tähtkujust, erilist selginemist ooberi näkki ei toonud. ei aidanud ka see, kui ring hiljem pulgad suu keskele esihammasteks kokku tõstsime ning teesklesime end koprad olevat.

et menüüs pakuti joogiks saket nimega Kitkunsumune, polnud raske joodava osas valikut langetada. "sooja viina - mõtelge!" arvas Mikk ning tiris kõrrega (loe: KÕRREGA!!!) portselankannukese tühjaks. kergemeelne, ent heasoovilk teenijapoiss üritas küll selgitada,et oldagu ettevaatlik, tegemist siiski kangemat sorti alkoholiga. Mikk tellis meeldivalt üllatunud ilmel seepeale kohe 2 uut kannukest.

viiv hiljem tegeles ta juba naaberlaua neegrite pildistamisega. et neist hämaras ruumis vaid tumedad laigud fotole jäid, andis Mikk piltniku raske koorma Dima kanda ja sättis ka ennast mooramaa meeste kõrvale. "et oleks kontrasti," pajatas ise.

järgmise kõrtsi paduinglaste meelepahaks, kes parasjagu Inglise-Prantsuse rägbilahingut jälgisid, laulsime "Viva la France" ning Mikk jõi kõrrega Guinessi.

(jätkub kunagi ...)