Oroskoobiusk

algul ma arvasin, et ma olen ikka üks igati umooririkas tegelinski ning vähimagi kõhkluseta tean valdavat osa siinpool polaarjoont toimunud naljanditest. a siis Mikk, seesama Udulinnas tembutanud kodanik, võttis pajatada loo, mis pehmelt öeldes pole ka kurb.

kuna ta ise pole seda ikka siia veel kirja pannud, ei suuda mina enam endas talitseda soovi valgustada ka üldsust põhjusest, miks Mikk ei usu enam oroskoope.

old veel hall aeg. keegi ei mäleta millal see täpselt juhtus, aga suure tõenäosusega tuhande isaanda tollendal aastal, vahtult peale Konstantin Koleda valitsusaega. elu tartus vooland emakese jõena oma tavalist sängipidi: tudengid joond Pirogovis ja Pullerits jooksnud siia-sinna.
lisaks millele toimetas sümpaatne guru ka ajakirja Favoriit, mis eristus toona (aga teeks seda jõuliselt ka tänapäeval) kõigist teistest omataolistest selle poolest, et kajastas eri sodiaagimärgis sündinud inimeste tulevikuväljavaateid varemkuulmatu täpsuse ning mahuga. oroskoobid olid ikka korraliku artikli pikkused, mitte sellised kolmesõnalised anektoodid nagu praegu.

Mikk, vana literaadi ja erudiidina, tutvus tolgi korral oroskoobiga põhjalikult ning sai eneselegi üllatuseks teda, et homme ootab teda ees üks (noist kahest-kolmest, mis aasta jooksul igale üldse osaks saab) eriline õnnepäev kus kõik päiksed, kuud, veenused, suured- ja väiksed vankrid, ning vana Sirius kogu oma suguvõsaga on just TEMA sodiaagivärgis ning õnne peaks voolama nagu paska pardi persest.


Mikul old vaja asja ajada ning (tegemist Vooremaalt pärit isandaga), saand toda asja ajada ainult Torma Vallaviletsuses. Sõitnudki Mikk bussiga juba eelmisel päeval kohale ja mõelnud nii: ommigu ärkan tunnikese, vallamajas jutule saamiseks kulub veel 1h, et nad aru saaks, mis ma tahan +1h ja papre koostamiseks veel tund, poole tunniga jõuan bussile. rehnungi järgi peaks kella tollene buss sobima. old ju siis rasked ajad ning inimesed sõitnud bussidega hulgakaupa ja grupiviisiliselt, millest johtuvalt mõnigi kord kõik sõitasoovijad pardale ei mahtund. ettenägeliku inimesena (kes oskab kümne piires väheste vigadega arvutada) ostnud Mikk pärastlõunase bussiga tagasisõidupileti.

õhtu lõpuks külastand Mikk kohalikku lokaali ning mekkind täpselt ühe pitsitäie vägijooki. noh, et uni tuleks ja vererõhk perearsti etteantud parameetrite raames püsiks.

ommik üllatand Mikku enneolematu peavaluga. jääbki teadmata, mis jooki möödund õhtul lokaalis pakuti, ent kui retsepti kätte saaks, müüks peavalutablettide tootjaile kalli raha eest maha. kui need seda müstilist eliksiiri vaid tilgagi igasse õllepudelisse poetaks, peaks kohe tabletitootmisvõimsust kuuekümnekordistama ja dividendidest saaks aastalõpuks erastada terve Nigeeria.

vallamajja jõudnud Mikk planeeritust varem. saand kohe jutule, kahe minutiga mõistnud vallavalitseja asja olemust ning viienda minuti lõpuks valminud arvutis asjakohane dokument. hiirenool pressind PRINT nuppu ...

... alles siis tuld ERROR. kutsutud ITImees. üle keskmise kõhtukasvand isand ilmund peagi platsi, kiskund arvuti alasti ja sõna otses mõttes logind end üleni sisse. aind plätudes jalad jäänd protsessorite ja juhtmete vahelt paistma. ja no see kelmikas triip ka, mis allavajunud pükstevärvilt paljastab koha, kus kannikad teineteisest eralduvad. ITImehe ja masina intiimvahekord kestnud küll üüratult kaua, ent see-eest täiesti tulemustevabalt. tööle ei hakanud miski ja igi ning tolmuga kaetud ITT võtnud järsku oma uue armukese kaenlasse ja läinud tiirase mõmina saatel oopis minema.

kus äda kõige suurem, seal peldik lukus, ütleb Urvaste vanasõna ja õige kah! metsiku ajuragina saatel jõudnud vallavalitsejad geniaalse lahenduseni - kapialt sikutati välja trükimasin ja loomeprotsess võind alata. kuues eksemplar valminud juba nii väheste trüki- ja sisuvigadega, et selle võis "sordi alla" lugeda ning põgusast viivitusest kergelt ärritunud Mikk saand alustada tormijooksu bussijaama suunas, lahkelt lehvitavad ametnikud vallamaja ukselävelt pisarsilmil saatmas.

Mikk old spordipoiss ning näind lahkuva bussi tagatuled ilusti ära. läbirääkimised autot omavate lähi- ja mitteniilähisugulastega erilisi tulemusi ei andnud. nii asund Mikk teeäärde hääletama, et vast keegi viib Mustveessegi, sealt käib tihemini busse. seni paistnud päike kadus samal hetkel ja hakand sadama. mitte heldet seenevihma vaid kalland kohe mehe moodi.

üldse mitte üsnapea jäänd üks auto lõpuks seisma. "päris Mustveesse ei saa, aga peaaegu," kostetud Miku pärimise peale. ja oligi sõnapidaja mees - mõni kilomeeter enne Mustveed keeranud oma Opeli kenasti üle kaela kraavi. sõitjad pääsend oluliste vigastusteta, vaid Mikul old suuremat sorti muhk peas. autojuht paistnud üsna tusane, et alles olla pand mingid uued vidinad masinale külge ja nüüd siis sedasi... kuna rattad taevapoole pargitud auto sohver ei paistnud esmapilgul erilise naljamehena, jätnud Mikk soovituse "vaada kui hea võimalus prääga oleks kardaani vahetada" enda teada. kergitand kaabut ja vantsind Mustvee poole.

kui kõik eelnenu korraks unstada, jõudnud Mikk pikemate vintsutusteta õhtuks Tarusse. andku Pullerits ise andeks, aga oroskoope enam Mikk ei usu. isegi Favoriidi omi mitte!