täitsa plussis

algul ma lausa põlesin positiivselt häälestununa ootusesurinas. sattusin üle mitme aja natukegi suurema kaliibriga meediakonverentsile ning noorusest meenuvad nood, kui arivad ja (s)ilmavaateid avardavad sündmused.

linnasõiduks sokutasime end Mulgiga tema noore kolleegi autusse ning nautisime hommikurammestuses umoorikat lobinat. kükita grilli pika sirge alguses tõttas noor soffer möödasõidumanöövrit tegema ning elutark Mulk manitses vaid, et vat näe ees on pikalt vaba küll, a mis siss kui keegi nüüd siit grilliparklast Tartu poole pimesi keeraks? ei saand ka pikalt mõistatada, et mis siis ... naksti keeraski parklast tumedat karva Mazda välja. meie tähelepanu äratamiseks lülitas sinised vilkuridki radikavõre taga kelmikalt heiklema ...

sõna kiirmenetluse tähendus selgus alles paarkümmend minutit hiljem. muidu (mitteniikiirmenetlusena) oleks lihtsalt protokoll tehtud ja miski asjamees kuskil miilitsate peapeasas oleks paragraffinumbrid üles otsind ja sooritusele kohased trahviühikud määranud. kiirmenetluse korras teevad seda kordnikud kohapeal, lapates autos kalevipojapaksuseid määrusteraamatuid. napp poolt tundi hiljem võis meie lustakas reis jätkuda.

teel veel fantaseerisime, kas protokollis TÖÖKOHA lahtri täitmisel peaks edastama tõest infot või testima militsionääri närvikava. samas on raske näiteks Kullaärile kuuluva Lexusega sõites väita, et oled kolmas aasta töötu ja lapsed on näljas. ainus vähegi töötav versioon tundus ohata: "... täna hommikuni töötasin Kullaäris, parjasti teel kontorisse, et tagastada auto ja tööraamat võtta ... nüüd siis trahv ka veel ... naine raskesti haige kodus... üürivõlg kasvab ... ei teie kirjutage rahulikult trahvi edasi [podisedes poolomaette] ... targem on vist alla anda ... sõidan esimese vastutuleva rekka alla ... või miks rekka, parem sõidan millegi tugevama pihta ... mõni kool või lasteaed ... Hr.Miilits, kus lasteaias Teie lapsed käivad?"

kohvi ajaks jõudsime siiski konvernetsikohta. kõrvallauda piiludes märkasin kuidas Mustamäe hõbepoliitik Kalle Mihkles mehkeldas majandusajakirjandusveterani Marica Lillemetsega. ühissukelduse käigus prillikandjate seilusrohkesse, ent ohtlikku avamerre, ülistas Marica oma uute okulaaride ebamaiselt siidiseid ninatugesid. vana prilliteadlane, optometrist ja oftamoloog Mihkels nentis seevastu täie tõsidusega, et temal omakorda on nii kaugele kui lähedalevaatamise prillidel plussklaasid. hea retsept nägemaks asju permanentselt positiivselt :)

konverentsi enda käigus kurtis rahvusringäälingu päälik Hanno Tomberg, kuidas kõigi vähemuste (nagu näiteks Tatari selts, Puuetega inimeste koda, koeraomanikud või vene kogukonna esindajad) jaoks ei toodeta spetsiaalselt neile suunatud telesaateid ja eetriaega need kõik praegusel kujul ei mahukski ning sestap tuleb luua uus telekanal ETV2. Meie lahendus oleks muidugi palju ökonoomsem ja märgatavalt operatiivsem. Asi siis toota tatarikeelne saade puuetega koertest, kes eesti kodakondsetena elavad vene peredes?

kahjuks pole aga meie RRH tüüri juures ja maksumaksjana jääb üle vaid rõõmustuda Hanno lubadusest tuua vaatajani tulevikus märgatavalt parem teleprogramm: tootes rohkem omasaateid saada enimvaadatud kanaliks sealjuures kärpides oluliselt kulusid.

mina lubasin Mulgile et söön-jöön edaspidi kaks korda rohkem kui mullu, aga sittuda 4 korda harvem, aga ka vähem. Mulk lubas varasemast märgatavalt vähem toituda, aga sitakogust kasvatada 460%ni. ootan põnevusega!

ja saigi konverents peaaegu läbi. mällu jäi iga teema lõpul küsimuste voorus püsti karand Lillemets, kelle kõik küsimused algasid fraasiga "Olles 25 aastat majandusajakirjanikuna stažeerinud...". ja kui viimane kord toolilt kerkides teatas Lillelaps, et tal sedapuhku lausa 2 küsimust olin peris kindel, et esimene kõlab: "Ja nüüd arvake ära, mitu aastat ma juba majandusajakirjanikuna töötanud olen?"

vaid uuteks reklaamideks olge valmis. minister Partsule esitati küsimus, et on's muu maailma eeskujule toetudes ka maj-kom.ministeeriumi eelarvesse juba planeeritud read ka sotsiaalsete sõnumitega reklaamidele nagu näiteks "ära suitseta!" ja "joo viina!"?

Parts lubas lahkesti, et on 400 miljonit! ärgem ehmugem siis teleripurgis Juhanit oma kassiga kohates. kui laulusalmis oli kass kännul, piip suus ja kutsus lapsi lugema, siis nüüd koristatakse piip demonstratiivselt ära (äärmisel juhul võib selle astmapiibuga asendada) ning kutsutakse hoopis viina jooma!

mingem!