TEISE MEHE ALGUS

Nii sitt olla ei saa olemas olla. Aga oli. Minul.
Üks mis selge: kui kunagi peaks juhtuma nii, et see mees, kes eile lauda mõnitas ja sellele mitu anumat Laua viina poetas, peaks kunagi mu poole tulema, ma siis talitan sedasi, et panen ta vastu istuma ja tema ette omakorda Laua viina ja käsen juua.
Ise joon inimestele tehtud jooki.
Eilase joodu tulem oli üks annus taipu kah: ma saan nüüd aru küll, miks vägajoogine end vahel rippu tõmmata või alla või maha lasta või end muul kombel hävitada tahab - ta tahab pohmahäda kippelt ära lõpetada. Tahtsin kah, nii kolejube oli.
A siis kui tööle sain, siis vandusime.
Mäkk päris, et kui jätaks joomise päris maha? Ma päris ei taht' aga lauaviina joomise küll. Küsisin ka, et kas vannume. Ta oli nõus kah. Ütlesin siis KURAT ära ja sellega on nüüd kõik.