Pühapäev

algul ma arvasin, et meid on öösel kuhugi teise tallu salaja taritud - uksest väljudes avanes hingematvalt kaunis vaade mägede ja nende otsas lösutavate pilvede ja isegi kirikuga. eelmisel õhtul kõike seda toredust meie pilkude eest kiivalt varjanud udu oli uttu tõmmanud ja ümberringi oli paganama kena jah.

kohvikupidajad hoidsid oma jäika joont ning süüa meile ikka ei pakkunud. hotelliesisest taksoderivist sebis Samir meile ühe, mis 50Lari eest mäeotsa kirikusse lubas visata (pühapäev ju ikkagi). Niva on hää ronija ja parasjagu suur, et selles toda ronimist teostada 6ekesi. Samir ju pisike poiss, istus esireas käikangide otsas, peal ja vahel, aga mahajäämisest hotelli juurde meid ootama, ei old juttugi.

üha ilusamaks läks sääl maailma veerekese pääl. kõlgutasid aga jalgu ning vahtisid külakest orus ning Kazbegi mäge enda ees. oleks vist kauemgi vahtind, aga udu taipas tagasi tulema hakata ning lusti poolest vedas ka vihma endaga kaasas.

tagasiteel trehvasime eestlasi, kes sama mäge olid vallutada üritanud mingi marsrutkaga. mudugi olid teed todatüüpi seadme jaoks läbimatud ning müüsime neile kuskil kolmandiku mäe peal oma Niva ära. Samiri suureks meelehärmiks ise jalutasime külasse ning too retk oli rikas väga mitmegi meenutust vääriva foto poolest. vihmas seisis suitsetav peni (tegelt oli see pesulõks ta hammaste vahel siiski, ju abistas perenaist majapidamistöödel). Mulk sai ehitustöödeks näpunäiteid, kuidas katusekattematerjale kinnitada või kuuriseina toestada. ka kõik prügi tuleb jõkke visata (või vähemalt selle pervele) - küll kevadine suurvesi selle minema veab.

tagasiteel tegime põgusa peatuse suveniiride soetamiseks. karvaste vettinud lehkavate meenete eest küsitakse eurooplaselt 20, kohalikelt (ning tänu Samirile ka meilt) vaid 10Lari. reisi lõpus oleks saand Tbilisi nännipoest samasuguse lötaka ka 68Lari eest soetada.

reisi parima sashliku saime kuskil teeäärses "resturaanis", mis omakorda Kalle-onule sellist elevust tekitas, et...
...võtsime ju külmarohuks ka veikse sosku ning vaevalt saime ühe ringi tervituseks päält valada, kui Kalle võttis pudelikaelast, justkui tahaks vaada, et mis sinna pääle on kirjutatud ning järgmisel etkel oli põrand kaetud kildudega. uskuge või jaa, aga sealmaal tehakse viinapudelid nii haprast klaasist, et kui lased sel näpuvahelt kivipõrandale kukkuda, siis pudel puruneb! pidime uue ostma... (ei, mitte põranda).

saime vaevalt ühel pervel rehvivahetavale autole ülemeelikult lehvitada, kui Samir ohkas, Volga kinni pidas ning tungrauda pagasnikust otsima hakkas. järgmises asulas otsiti kohe "vulkanizaatsija" ning mulgustunud veerevvahend viidi 5 minutit kestvasse remonti. meie mehed sisustasid järgmise tunni tutvudes miski 1-käelise kohaliku (kelle Niva juhtimistki agaramad eestlased katsetasid) ning tema villitud samakaga.

vaevalt tunnike hiljem olid ka läbi saanud rehviremondiks vajalikud 5 minutit ja sõit jätkus. pool tundi iljem vahetasime taas rehvi ning ka äsjaparandatu lagunes veel vahetult enne Gorisse (linn, kus ööbida planeerisime) jõudmist. hilisõhtuks saime masina liikuma (Samir ostis lausa uue mantli teeäärsest putkast, ehkki ka see oli kohe munaga) ning maandusime Gori linna, Stalini prospekti Inturisti hotelli. õhtusöögiks serveeris üks valgevene proua meile forelle (mis tõsi küll polnud ülearu suurt mõõtu) ning lobises pikalt enda ning georgialaste elust. kinkisime talle ühe Vanakese (ise ka imestasin, et mõni oli veel kotipõhjas suudetud päästa reisiliste januste suude eest) ning lugedes pühapäeva lõppenuks pugesin põhku. vanemad kolleegid nii lihtsalt ei murdunud ja suundusid linna - seal juhtunust edaspidi...

Räägin kõik ära

Et kõik ära rääkida nagu oli, pean ma alustama sellest, et ausalt ma ei saa.
Siis ei räägi kah!

Käisime peol, külapeol....

Et kõike otsast alata pean ütlema , et see üritus oli pikalt ette teada ja planeerit, ning paljud kaaskodanikudki kutsutud, a ju nad ei saanud tulla, sest muidu oleks nad tulnud, a nad ei tulnud.
Läksime siis naasega kõigepealt ta klassiõe juure, kellega siis koos peole minema pidime, peol pidi muuseas ka klassiõe mehe sünnipäeva tähistatama ja viskit joodama. Muuseas maapiirkondades on popp juua viskitkoolaga(muuseas seal on kõik alkoholi sisaldavad pruuni värvi joogid ,mis väga magusad ei ole, viskid,rumm, brandy jms).Läksime siis pidule, omad söögid joogid kaasas...põdraliha kotletid põdraliha karbonaad...kardulasalat jne
Pidumaja oli paljunäinud,-kuulnud,-tundnud Mooste kultuurimaja A KUIS pidu oli sellest täna ei jõudnud.....