Seksuaalselt Vähe Atraktiivsete Meeste Muljed [S.V.A.M.M]: Marat on

alguses mul põld õrnemat aimuki, mitte põgusamat pelgustki, et toosama totter tõbi võib olla viiruslik; märkimisväärselt nakkav! ja mitte ainult kokkupuutel vaid isegi peris kaugelt.

meenub, et aasta siis võis olla kuskil sajandialguse kanti, mil Tarbatut valitses veel Tarmukas Tamara Edimene ja ise olin ühes tundmatuks jääda soovivas supivabrikus reklamjääri auvääritus ametis ametis. et aga toosama supivabrik vorpis kogu maratoonarite triumfiraadile soljakat perast pingutust voldivahele pistmiseks, siis hakkas mul kolmveerandkogemata lepingu tagumises kuuendikus silma punkt, misläbi leemekulbiliikutajate tsunft võiks, et mitte lausa peaks, vastukaaluks kõigele sellele pisaraterikkale sibulakoorimisele, aga ka näppenüristavale põrknariivimisele saatma oma esinduse võistlusrajale ...

esimest korda toda mõtet töökollektiivis presenteerides oli vastuvõtt samavõrd tolereeriv kui Vambolale faksi saatmise ebaefektiivust selgitades. rõve sõim serbohorvaadi keeles kõlanuks pigem tunnustusena. poolehaoidjate armaada, mida noorukesel reklamistil oli tolles suures vabrikus niigi rõhuvalt raske üle tuhande pea hoida, kahanes märkimisväärselt allapoole teist algarvu ...

aga nagu me kõik teame taga-inda vanasõnast on ullul ja aurul palju jõudu. ja iseäranis jõustpakatav on olukord, kui ull on aru all. kätt südamele pannes võin häbitundega tunnistada, et sedalaadi dopingust põld ma puhas ei toona, ega paartuhat korda hiljemgi ... ja nii see maratonismipisik majja toodi.

algatuseks sai tuhade isaanda tollendal aastal (vahetult peale Konstantin Koledat aga enne Vladimir Võigast) leitud paar õnnetut (aitüma Pontus ja Tinku), kes päält jutustust "jalgrattal ON võimalik ilma orjatööliste panuseta läbida kuus tosinat kilumeetirt" jätsid minestamata ja hullemgi veel: olivad nõus seda enda töntsivõitu ihuga tõestama...

tänaseks on sellest saanud õige mittu päeva ja rohkemgi veel. soliidsem osa seltskonnast on väärikalt kõhtu kasvanud, ent seegi pole suutnud talutavat piiri panna nakkuslikule maratonismile. inimesel käivadki, hulgakaupa ja grupiviisiliselt iseend trillimas, enamvähem kvartaalselt. mitte ainult jala vaid nii suuskeil kui rattaga. ime, et ratsa mitte! ja kauks sedasigi ...

olnule üleõla kaedes meenub ühtteist. Kadaku juubelilaud, kust koidukiirte ahetuses otse rajale mindi (paraku juubilarita _ Põhjatallinnal läks veel dekaad tuvastamaks, et Andu on aeglane); väärt totsik kevamärga, mida Länks õngitsema kiirustas ja mida paar hapravõitu ribi põle siiani unustand; liigselt liivimaa palsamisse kiindunud "veenrenennestartiülekaelapervestallakasvõi" sõber; vihas võssa pillutud "vokid", vända otsa kukkumised, üksikud männimüksamised ... see kõik ei mahu lühikestesse lõikudesse, aga kamraadkonna memooria kirgastub märksõnadegagi ...

täna, järjekordse suusalaulupeo järel jäin nostalgitsema. et mis oleks kui ... kas supikeetjate armuannita põlastaks siiani tervisespordi maski pagevaid nartsissismi ohvreid või olnuks massipsühhoosile alistumine vaid aja küsimus? ja sõidaksime ikkagi. hulgaviisil ja grupikaupa?

katk levib. kaalu ja vanust pärimata. olge hoiatatud! põgenege, kuni veel suudate. jookske ära -ups! see tähendab magage maha, rutjuge diivaneid ja põõnake padjus. kuniks suudate vastu panna, pole meie hõim veel hukkund. aga kui langeb ka viime laiskvorst ... siis kutsuge, kutsuge mind, ma pistan vähemalt selle vähevääritu hetke pildi sisse :)

ma rat

8712

Rekand Katrin

3:12:13.9

9280

Lokk Allan