4 aastat (abi)elus
algul ma mõtlesin, et naine teeb mingit toredat naljajuttu, et nüüd peame meie ka pulmad ikka tegema. nali sai ruttu otsa, jutt mitte...osad (ma nimesid siin ei nimeta, aga Kalef ja Sebija olgu tuhandest tänatud katkupisiku maale toomise eest) eriti kõvad vabamehed näitasid innustavat eeskuju ja muudkui kosisid üksühe alla justkui muidu enam ei saaksi.
ja siis see õnnetu päev kätte jõudis, mil Lavrenti oma elesinise Volgaga mind altari ette ja sealt ka ära sõidutas. ämm nurises küll kerko ees sutike suitsevat põdraga Volgat nähes ahastavalt, et kas siis tõesti mõne korraliku autu jaoks raha ei leitud, ent masina üle nuriseda oleks ülekohutne. mida küll kahjuks ei saa öelda sohvri kohta: võrokeste maale pidutsema vedasid nad meid koos, ent tagasisõit möödus autojuhil juba tagaistmel röötsakile tukkudes ja mina, verivärske naisemees, pidin ise helesinise iluduse taltsutamisega hakkama saama.
"vedasin mina sind, vea ka sina mind," teatas Volga ja otsustas elektrivoolu genereerimise lõpetada, johtuvalt millest pidin põdrakandja lõpuosa teekonnast puksiiris vedama. ämmal oli jälle õigus olnud :)
meenub ka Jõults. ehk olukord, kuda busstäis Tartust Elva sõitjaid said Nõo raudteeülesõidul vana head punakuube, va Jõuluvana, kohata, hoolimata kergest lumenappusest. ei teinud vanale liigset tüli korraks läbi astuda, mis sest et kalendris Mai. bussijuht pidas sõiduki kohe kinni ja nautis ise ning lasi ka reisijatel jälgida shõud, kuda Jõuluvana pulmaväravaid korraldab. uvitav, kas küsis pärast sõitjatelt lisaraha vaatemängu eest?
ja Mulgionu tuleb igakord meelde kui trussikud ära võtan. Mulk on juba vana mees ja sarnaselt Metuusalale, peaks oma lapsepõlve aegadest mäletama isiklikult veel paari dinosaurustki. kõigi nende elatud aastatuhandete vältel on ta vana hall ja klaasistet silmadega pea talletanud rohkelt sugutamisprotsessi puudutavaid oskusi, mida vanahärra ei pidanud paljuks meile ka pulmaööl voodiservalt selgitamaks. noored, kel veel see emotsioonideküllane öö ees, ärge kahelge hetkegi oma pulmaööks Mulki kambrinurka kutsumast. nüüd, juba kogenud abielumehena, oskan olla tänulik. see öö ei unune eales!
andku taevakunn Mulgile veel pikka iga, et tuhanded noorpaarid saaks instruktaashi ning ehk saab meie pulmavideogi kunagi valmis. nii tore oleks kõike kirjeldatut televiisori purgi seest taaskord näha...
(nendel ärrastel etkedel on korraks isegi natuke piinlik, et me ta pulmaõhtul teistele nurisejatele oiatuseks kogu pulmarahva nähes maikuiselt kargesse tiiki viskasime) a Länx, kelle nääluks ma juhtumisi olen, oskab ikka raskel ajal hea sõnaga lohutada. nii tänagi:Meheisa ütleb pulmalauas toosti: "Kallid külalised! Joome naiste terviseks, kes ei suuda elada ilma meesteta, nagu kala ei suuda elada veeta!"
"Vabandage, väga," hüüab üks lauas istuv daam, "ma elan juba 20 aastat ilma meheta ja tunnen ennast suurepäraselt."
"Kallis proua, mina pidasingi silmas värsket kala!"
aitüma Länx, Mulk, Volga ja ka kõik teised sadakond asjaosalist, kes 29.mai unustamatuks on teinud. ja sa ka, vanaeit :)
posted by McLion @ 9:41 AM
2 Comments
