TEISE MEHE ALGUS

Nii sitt olla ei saa olemas olla. Aga oli. Minul.
Üks mis selge: kui kunagi peaks juhtuma nii, et see mees, kes eile lauda mõnitas ja sellele mitu anumat Laua viina poetas, peaks kunagi mu poole tulema, ma siis talitan sedasi, et panen ta vastu istuma ja tema ette omakorda Laua viina ja käsen juua.
Ise joon inimestele tehtud jooki.
Eilase joodu tulem oli üks annus taipu kah: ma saan nüüd aru küll, miks vägajoogine end vahel rippu tõmmata või alla või maha lasta või end muul kombel hävitada tahab - ta tahab pohmahäda kippelt ära lõpetada. Tahtsin kah, nii kolejube oli.
A siis kui tööle sain, siis vandusime.
Mäkk päris, et kui jätaks joomise päris maha? Ma päris ei taht' aga lauaviina joomise küll. Küsisin ka, et kas vannume. Ta oli nõus kah. Ütlesin siis KURAT ära ja sellega on nüüd kõik.

ALGUS

alguses oli pime ja kole. ikka väga kole, ehkki pimedus hakkas taanudma. piin ründas nii paisuvast põiesti kui tuikavast kuklast. muusikud - nende mahitusel sai see olukord ellu kutsutud. rõhuvalt masendavaks tegi tolle hommiku tõsiasi, et puhkus lõppes eile (kuradima muusikutel see vist alles algas)

isegi jogurt keeldus pakist välja voolamast. lömitas seal ja pidas oma vaarikamaitselist naeru. va töll, ta ju ei old eila perekonna juures, kes olid kohale tellinud lillad välikäimlad ja 6 liitrit laudu

et tööle minek liiga ruttu ei hakkaks otsustas Ilge (saage tuttavaks piigaga, kellega mulle kõige rohkem ratsutada meeldib) mitte käivituda. vanasti oli tsiklitel vähemalt vänt mida pekstes said rääkida "käivittu käivittu ..." kaasaegsed masinad käivituvad pelga pöidlanõksuga starterist. kui neil juhtumis aku pole tühi, nagu Ilgega juhtus. saingi nii ma teada mitu ämbrit väärt tööd peavad mootori sees olevad hobesed tegema, et see 200 kilo rauda ja räbalaid liikuma saada. kuigi mul oli kergem kui mootoril tavaliselt, sest sain ma ju Ilget lükata ilma, et seal keegi otsas istuks.

Mulk jõudis vist lõunaks alles. temal mudugi kulus ka rohkem aega ja lauaviina veendumaks, et purjus muusik on samavõrra tüütu kui purjus mingimuualaesindaja. aga tal oli sitt. jube sitt.
ja nüüd ma olen jõudnud selleni, miks see täherivi siia tehti. et asjad meelest ei läheks ja graafiliselt fikseeritud tekstina talletuks. turksam vend kirjutaks muidugi terve novelleti või vähemast romaani kõigist noist häädest lugudest, mis elus juhtuvad. SVAMMid niipalju ei pinguta.

tark ei torma ja nõrk ei lärma. nali ise oli lühike. pede nali: Paul keres.

nagu ütleb vanemmetoodik Solo, omandatakse tekst efektiivsemalt illustreerivate vahendite varal, ja õige kah. pildi lisamine aga tundub hetkel olevat kõrgelt üle minu võimete. et nöök täiuslik oleks, siis ka see vilka käiguvalitsaga laevbuss, millega me Mulgiga õppesõidu pealkirja all mööda Tammelinna kitsaid tänavaid purjetame, ei hakkand tööle. midagi finumenaalset - aku tühi :) muide kel huvi on, minge proovige parempööret 11m bussiga väiketähest tähe tänavasse (kui kaunis lausend). aga ilus on see laev ikkagi. kahju et eriti edevmudelit pole.