Tõmban ligi

Igasugu asju tõmban ligi. Noh, Madis on kah Ligi aga teda ei tõmba ma mitte teps. Ei taha kah.
Eila tõmbasin tööd ligi. Teda tuli mitu tükki, ikka aovalgest AK uudisteni. Oli tihe.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida, vaid sellest, et eile, kui töö mant' kaabet tegin, olin üksjagu tülpind ja kaksjagu uimane. Ei morjendanud mind esmakordselt üle 6. aasta sadav vihm ega lompides (või üle nende) kekslevad hõrgud näkilised, ei - mina olin väsind töömees, kes võis õigusega mitte millelegi tähelepanu pöörata. Ei häirinud mu stoilist rahu ka Eesti rahva elulood III köite värvi Peugeot 206 numbrimärgiga 443 MCX (või XC), mis ühest näkivabast lombist sedaviisi vahvasti läbi purjetas ja mu alakeha lombiollusega ergutas. Mind see ei häiri. Las loom sõidab, eks talgi omad rajad ja söödakorrad.
Aga tore on mõelda, et svammi täielise liikmena on minu absoluutne õigus tõmmata muu toreduse kõrval ligi ka lombivett. Eesrindlike naisinimesi ju niikuinii ei saa (ligi tõmmata). Tõestas seda mu oma omagi, kes eila lipet tegi ja õde minule eelistas.
Oli tore päev.