Miina

ega mul omal pold õieti meeleski enam, aga eila avasime Mulgiga õllenimelist Tartu uut võimlat (kui groteskne, et kõik kaasagsed spordirajatised kannavad alkoholi nime) ning siis kuidagi jutu käigus meenuski...

... meenus lugu viimastest (palju tervist Andule, kes sellesuviseid ikka veel korraldab alles) meestepäevadest, mis pandi toime Mulgimaal, Mulgi maal (sealkandis muide kasvab jube tihedalt seeni ja kettaheitjaid).

öö polnud pakasega koonerdanud ning kemmerg, mille vaarmulgid olid kentsakalt ehitanud maja kõige vähemköetavasse serva, oli solidaarsusest hangedega hoovil, nendega termodünaamilisse samasusse asunud. maakeeli - Mulk tuli kempsust ja teatas, et karutapu tulemusena on tal nüüd kannikatel kaunis härmarõngas.

Helmet, kes seni hiirvaikselt magamiskotis tukkus (muidu äkki sunnivad veel hommikukohvi keetma), pistis oma karvase nina täispussatud kotist välja ning podises: "Härmarõngas? Miina Härmarõngas?!" ja kadus nagu tigu oma majja tagasi. me ei saand veel korralikult kultuuriteadliku kodaniku nalja peale naerma hakatagi, kui kookonist kostus eriti kaeblikku heledahäälset õnnetuspiuksumist: "kakkadaii saagi"