Toost

algul ma ei tundunud see mõte, reisida Georgiasse (sama mis Gruusia vanasti) eriliselt erutav. kõik tundus väga kaugel olevat, piletid said ju bronnitud juba kesksuvel. nüüd, kui 10 tunni pärast läheb lennuk, on kerge võdin sees küll. enne reisi võdin on 1 võrrutamaid :)

ja kõik teised svammid, oitke siis meie ilmatuntumal (pane Googli otsingusse svamm) portaalil seni elu sees ning laske aga lugusid elust enenesest siia ritta, nigu rohkelt hernest söönud lehm laseb ....a.

kõik te ju teate, et Sakartvelos (ikka seesama, mida Gruusiaks vene ajal kutsuti) on alkokoli pruukimine rangelt keelatud. kui sa just muidugi mõnd väärikat või kõlavat toosti ei ütle - siis võib võtta palju kulub. reisi eel tooste kogudes meenus ka koomiline seik meie kevadisest Krimmis käigust...

istusime Jaltas miskisse kalakombinaadi esisesse välikohvikusse, kus armennid hõrku saslikut praadisid. 4 meest võõral maal ei saa ju lambaliha kallale asuda sea moodi - küsisime näitsikult 4 pitsi viina kah. neidis ütles, et ma võin ju tuua küll, aga mehed - 4 pitsi eraldi maksab samapalju kui 1 terve pudel, kas on ikka ökonoomish sedasi...

siit jätan mingi osa vahele ja hüppan juba olukorda, kus taas taheti pitsi tõsta. üks tõstis klaasi ja hõikas "no za buteshestvija".
teine kostis: "za vseh krazivõih zhenzhinah"
mõtsi, et teen naljatoosti ja olen vaimukas - kostsin "zaruljom"
Mulgi onu, kes pole ka tavaolukorras suu peale kukkund mõtles etke, podises siis üpris vaikselt toosti, mis pikalt meelde jäänd: "sa mnoi"