Vaher kohiseb

algul ma olin täitsa hämmingus, et va Stam tuligi meile külla. ta sebib üle kogu koduvabariigi palju ringi ning tihti ka Emajõeääreateenas, aga külla ta sinder seni ainult lubas tulla. nüüd tuligi, Kell kaasas.

õnneks oli keegi talle kirsakontsaga ploomidesse äsanud, mistõttu häälitses ta väga koomilisel piuksuval moel ning minimaalsel helivaljusel. tavaliselt tükibki mudu pikalt ja keerutades lobisema, sedapuhku jäi too raske töö meile Kellaga.

a vot sattusime õhtuhämaruses veel hoovile minema. mehed kohe pärima, et mis sul siin sahiseb sedasi - heitsin põgusa pilgu majaotsa poole ja mainisin veendunult - meil vaher akna all, see suur puu sedasi häälitsebki. Stamm on põikpäine vana mees ning oma uskmatusest kooberdas olukorda ise üle kontrollima. kutsus hiljem meidki Kellaga, et tulge-tulge ise ka kohisevat vahtrat vahtima...

ilus oli küll. terve tänava laiune fontään. miilitski tuli, jäi kohe seisma sinna. ma ütlesin küll, et mingu ikka pesulasse, mis ta meie vett siin laristab.

päästeameti täida soovitas heakorranumbril 1789 elistada, seal on ööpäevaringne valve. telefoneerisingi ja sain teada, et valveks kutsuvad nad oma automaatvastajat, kellega pikad jutud maha rääkisime. tore oli. ja niiske. ja veevärgil vett jagub - pisut pärast südaööd puruks sõidetud voolik parandati pool 10 hommikul. oleks öökülma ka old, oleks kunstlumemasin omast käest võtta old.