Käidud

Läti piiril oli miski tüütu autudesaba kogunenud ning pidime seal siis mõne aja ootama. t

teepääl sai suurimaks elamuseks visiit Rõngus Palu poodi, et kosutavaid karastusjooke varuda. sel ajal, kui Mulk ja mehed leti ees asju arutasid, ei pand nad tähelegi, et müüjamoor oli ostu sooritavalt Kallelt pärinud midagi. tõsi - peale meie polnud poes ka ühtki teist klienti ja tädil ei oleks tohtinud müstiliselt kiire olla, pigem nagu heameel, et täna ikka keegi läbi astus ja miskit ostugi sooritas... igatahes järsku kriiskas ta mittekõigesõbralikumal toonil - "suhelege minuga palun! kas teil 20 senti on siis vää!"
tagasiteel oli küll plaani tädi mant läbi põigata ning kingiks viia armas roosa plüüsist jänkuke, kelle rinnal tulipunane süda ning kiri "i love u", aga unus ka natuke ning ega me jõua ka kõiki maailma frigiidseid suhtlemisvaegustes vanatüdrikuid ära lohutada.
algul ma küll suskisin kolleege, et kihutagem - jõuame veel Riiga ASK-Rocki mängugi vaatama. paraku viivitus piiril viis kõneni manager Pastakule. suur oli ta üllatus kui jooksvat skoori küsisin ning mind valdas mõningane piinlikkus, saades infot, et kõnealune mäng toimub alles järgmisel päeval. selle peale kahandas meie kapsavärvi küna senist kasinat kiirust veelgi ning pärast kolmandat õlut lubas Andu "isegi Kaera-jaani joostes" kiiremini Riiga jõuda...
... nagu targemad lugejad juba taipasid, jõudis meie esindusmeeskond tagasi ge-orgiast (nii tulebki selle maa nime hääldada) ning kui taevane tsarinna Tamara tahab, siis ilmuvad siia ajapikku teisedki lood ja fotod tollest meeliülendavast butesestvijast...
0 Comments:
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home