Uut ja vana!
algul mulle tundus, et meie loominguline kollektiiv on piisavalt arvukas ning samavõrd vaimukas, et üht keskpärast "mis ilmas naljakat juhtus" stiilis bloggi üleval pidada. ja veel mõni aeg hiljemgi tundus. ent too tunne taganeb sama kiiresti kui mõne mehe kolbalt karvad (Andu ei pea siinkohal võpatama - ma ikka end subjektiks arvasin :P)
vaagisin süvitsi ning pidasin iseendaga pika nõupidamisegi (too töllerdav punane kell vaid protokollijana seltsiliseks), et mis õudne tõbi seda kampa siis tabas, et novembrist saati pole kirjutisi. ei mõeldki välja päriselt. tean vaid, et ...
- Mulk on nii kuradi töökas, et tema kergekäeliselt oma kallist aega mõttetule blogi-lobale või irvitavatele kommentaaridele ei kuluda (kui siis vaid kirub basketis Sukkat)
- Länx tahtis 1kord midagi kirjutada ja sai pika (no tal see jutupikkus ju pöördvõrdelises sõltuvuses arusaadavusega) jutu kirjagi, a siis interneti-saatan viskas vimka ning lugu kustus ära. tostpeale matab Länx oma tuska saunaehitusse ning kuna ma ta saunast poole rohkem pean, kui följetonidest, siis ma ei ütle ka midagist
- isand Wazeliini kohta räägivad kurjad keeled linnapääl, et olla jälle miski värskemat sorti tutikandja leidnud ja ... kui sul iki kodus vana autu ja noor naine siis on nokitsemist küllaga - kes see enam vastu klaviatuuri näppe nühib. leiab pehmemaidki paiku...
- Muna Oti kohta aga pole suurest linnast enam miskit kuulda. ennevanasti käis ta ikka nagu viruskundra korragi kuus täiskuu ajal Tarbatusse libahunti jooksmas ning lasi oma kratil Taaralinnast moona kokku kanda (1kord veel niipalju, et ta Haudi nimeline raudruun kogu seda trääni äragi ei jõundud kanda ning puhta puru lagus siin...Sepa-Ants koos sellidega terve nädala tagus ja rautas enne kui eluvaimu taas sisse said si(li)ndrile). nüüd aga vaikus. ise kardan, et äkki ei andnud oma puukidele piisavalt palju tööd ja need kiskusid ta lõhki... ma õpetasin küll, et kui muud tarka toimetamist pole vaimurahvale ette anda, et käsku leivast redel teha, et sellega kulub aega ... aga või linnamees popsi kuulab...
- Kalef hakkas omale onni ehitama ja temaga on nüüd samamoodi kui steinfeldi "mägra maja" laulus:
"juba tehti treppi,
juba pandi voodrit -
mägra majas polnud mitte 1ki loodrit!"
viimati nägin teda, siis oli kogu oma suguseltsi ära posinud ja tööle sundinud - isegi vana haige isa oli ruunana vankri ette rakendatud ja vedas süldade kaupa halupuid ühest hunnikust teise. noh, et töö ei lõpeks....
aga Kalef pole kunagi suuremat masti laulumees olnud ning ilmselt tuleb talle onni valmides laulu järgnevad salmid meeldiva üllatusena:
"kährikuid on palju, neil on kihvad!
pükste peal neil rotinahast rihmad...
...
jäidki koerad majja, seadsid ennast sisse -
omakorda võtsid sõpru korterisse..."
no ja teiste SVAMMItajate kohta ei kuulukse niigipaljut. kas on MullaMadis nad kaasa viind - vat ei tea... salamahti loodan, et kui uue kuu alul (9.-11.02) juba kuuendad meestepäevad on tulemas, et ehk siis näeb seltsilisi veel...
seniks kõigile teguderohket alanud aastat, mis muide, tuli peris tormilise karnevali käigus :)
1 Comments:
no midagigi ilusat tuli tänasesse päeva. sai korrakski vuntsi viiesaja peale
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home